LHV: Hiinat ootab kadunud kümnend

Hiina krediidibuum on üks kõige suuremaid laenubuume, mida nähtud. 5 aasta jooksul on erasektori krediit kasvanud üle 75 protsendipunkti SKPst, mis ületab lühiajalise võla kasvu puhul pea kõiki suuri krediidibuume.

Majandust on vedanud krediidikasv, mis omakorda langes aasta alguses 10 aasta madalaimale tasemele. Elektri tarbimine, mis on üks parimaid sealse majanduse indikaatoreid, on kasvumääralt 20 aasta madalaimal tasemel. Kinnisvara hinnad on langenud 6-8 kuud järjest ning märgivad pigem selget trendi muutust. Kinnisvaratsüklid on loomult väga pikad. Majanduskasv tervikuna on kukkunud 24 aasta madalaimale tasemele.

Probleemide algus on üleinvesteerimine kinnisvarasse, infrastruktuuri, tootmiskapatsiteeti tehes seda läbi võlakoormuse kasvu. Kinnisvaraturg on olnud väga spekulatiivses faasis viimased 3-4 aastat, kinnisvara on väga ülehinnatud, sealse buumi lahti harutamine võtab - varasemaid näiteid ajaloost vaadates - väga pikalt aega. Kogu selle suure kinnisvarabuumi ülesehitamiseks aga loodi suures mahus uut tootmismahtu, mille praegune kasutusmäär on madalam, kui see oli nende 2009. aasta majanduslanguse põhjas.

Kinnisvarasektori osakaal majanduses on väga kõrge, ligikaudu 23% SKPst otseselt, kaudselt isegi rohkem. Kogu see suur buum aga on täna väga kõrgete hindadega pankade bilanssides, kinnisvara on üle poole laenude tagatisest.

Kokkuvõtvalt on eelmise kümnendi suurkrediidi najal toimunud kinnisvararalli läbi ning nüüd ootab ees kohanemisfaas, mis saab olema buumi suurust arvestades väga pikk. Ning kinnisvara hindade langus paneb pangad surve alla, kuna ülehinnatud kinnisvara ja muud krediidi tagatisel ostetud varad on just pankade bilansis.

Kohalik aktsiaturg on väga jaeinvestori-keskne, mis tähendab seda, et väiksemaid positiivsemaid uudiseid majanduse elavdamiskatsetest nagu intresside alandamine jm, võetakse väga positiivselt. Tegelikkuses aga ei märgi intresside alandamise tsükli algus mitte helgemat tulevikku, vaid probleemset olevikku. Kui USA Föderaalreserv 2007. aastal hakkas intresse alandama, siis ei olnud see probleemide lõpp, vaid probleemse perioodi algus. Hiina-suunalistes indeksites on pangad suure osakaaluga ja neid soovitaks pigem vältida.

Hiina jahenemine on aga lõppefektina positiivne läänemaailma tarbija jaoks. Kui eelmisel kümnendil Hiina ülesviidud toormehindade ja sellest tuleneva kõrgema inflatsiooni tõttu lääne tarbija ostujõud langes, siis nüüdseks on protsessid teisipidi tööle läinud. Aga investeeringuid tehes peab aina rohkem analüüsima, kust tulevad ettevõtete tulud, kas USAst, Euroopast või jahenevatelt arenevatelt turgudelt. Seega investor peab tegema mõnevõrra rohkem kodutööd, et Hiina jahenemise mõju vältida.

India on aga hoopis teine lugu. Modi (India peaminister Narendra Modi – toim) reformide lootuses ja energia hinna languse najal on investorite India-ootused väga kõrged, mis on väljendunud ka massiivses raha sissevoolus kohalikule aktsiaturule ja aktsia hinnakordajates. Kuna India on väga suur toormeimportija, ning toormete hinnad on Hiina jahenemist tõttu pigem languses, siis India majandus on struktuurselt kindlasti üks suurimaid võitjaid Hiina aeglustumisest. Siiski, tänaseks on ootused juba päris kõrged ja aktsiahinnad kindlasti enam odavad ei ole. Samas pulliturgudel ongi turud üleüldse kogu perioodi vältel veidi ülehinnatud ja karuturgudel alahinnatud.